QGISil on alati kaks hetkeversioon: stabiilne Long term release ja uusimate võimalustega Latest release. Kuna Latest release pidevalt uueneb, siis on kursusel lihtsuse huvides kasutusel Long term release, milleks hetkel 3.10. Väga suuri erinevusi nende versioonide vahel ei ole. Kel huvi, võib vaadata ka väljalaske graafikut.
QGIS 3.10 saab alla laadida ametlikult kodulehelt, valides enda arvuti operatsioonisüsteemile sobiva variandi. Windowsi jaoks QGIS Standalone Installer Version 3.10 (64 bit) ja macOSi jaoks QGIS macOS Installer Version 3.10. Kui allalaadimine on lõppenud, ava fail ning installi see nagu iga teine programm. Kasutada vaikimisi valikuid.
Segaduste vältimiseks on soovitatud kasutada kaustade strutktuuri, kus selle kursuse kaustas on teil QGISi projekti fail(id) .qgz ja kaks kausta andmed ja kaardid, kuhu panete vastavalt kõik praktikumis kasutatavad andmed ja valminud kaardid. Võimalike probleemide vältimiseks võiks kursuse kaust olla kohas, kus ei ole täpitähti. Nt C:/ut/sygis_2020/arhiivinduse_alused/.
Näiteks:
Praktikumis kasutatavad andmed leiate Moodle’ist. Laadige need alla, pakkige lahti (parempoolne klikk ja Extract here) ja asetage kausta andmed. Soovi korral võite Eesti maakondade kihi ka ise Maa-ameti Geoportaalist alla laadida, kuna tegu on avalike ruumiandmetega. Õige fail on Maakond SHP. Klikkides lehel *Ruumiandmed" leiab ka rohkelt muid andmeid.
Avage töölaual kaustas QGIS 3.10 QGIS Desktop 3.10.10 with GRASS 7.8.3. Sageli on esimisel korral avades QGIS eestikeelne. See on küll tore, kuid kahjuks on tõlge poolik ning internetist abi otsides on vähe kasu eestikeelsetest terminitest. Niisiis kasutame kursuse käigus ingliskeelset versiooni. Selleks vali ülevalt servast menüüst Seaded → Valikud → Üldine (vasakul servas). Tee linnuke Override system locale ette. Vali User Interface Translation rippmenüüst American English. Locale (numbers, date and currency formats) juures ei tule midagi muuta. Tähendab, et see peab jääma Estonian Estonia (et_EE). Vajuta all servas OK. Sulge QGIS ning ava uuesti. Nüüd on programm ingliskeelne.
Keele muutmine QGISis
Kuna harjutused käsitlevad Eesti kaarte ja koordinaate, siis tuleb valida ka Eesti koordinaatsüsteem: - Ülevalt servast menüüst Settings → Options → CRS (Coordinate Reference System). - CRS for Projects all vali Use a default CRS, kliki rippmenüü kõrval ikoonil ja kirjuta seal otsinguse Estonian Coordinate System 1997. Vajuta sellele otsingu tulemusele ning menüü alumises servas OK. Tee sama CRS for Layers juures. - Salvesta kursuse kausta enda QGIS projekt valides ülevalt vasakult Project → Save. Failinimeks pane näiteks praktikum_6. Ära unusta ka praktikumi jooksul aeg-ajalt salvestada!
Vaikimisi koordinaatsüsteemi sätestamine
Vaata QGISi kasutajaliidest. Suurde keskel olevasse aknasse ilmuvad kaardid ja ruumiandmete kihid. Vasakul on kihtide aken Layers. All servas on näitab kursori asukoha koordinaate, mõõtkava, mida saab seal ka muuta, ning paremal nurgas on koordinaatsüsteem, mis peaks praegu olema EPSG:3301, mis tähendabki Eesti 1997. a koordinaatsüsteemi. Üleval servas on menüüd ja kõiksugused tööriistad.
Nagu varasematest mäletate on olemas raster- ja vektorandmed. Viimased neist võivad koosneda punktidest, joontest või aladest. Avame kõigist andmetest näite.
Ava Eesti maakondade kiht.
Ava muinsuskaitse all olevate kirikute kiht. Kõik samamoodi nagu eelmise kihiga, valida tuleb aga kirikud.gpkg.
Ava suuremate jõgede kiht joed.gpkg.
Kihtide paneelil Layers saab kihte välja ja sisse lülitada ning hiirega tõstes muuta nende järjekorda. Peaaknas saab hiire rullikuga suumida (all servas muutub ka mõõtkava). Hiire vasakpoolset klahvi all hoides ja ka klaviatuuril nooltega saab liikuda. Kihi terve ulatuse nägemiseks tee Layers paneelil kihil parempoolne klikk ning vali Zoom to Layer. Sellest on abi ka siis, kui oled ei suuda kihti enam üles leida. Kihtide atribuuttabelit saab vaadata tehes paremkliki ja Open Attribute Table. Proovi kaardil ringi liikuda ning vaata kõikide kihtide atribuuttabelit!
Vaatame ka näidet rasterandmetest ortofotode näol. Ava 2020. a ja 1995. a ortofotod kasutades Layer → Add layer → Add Raster Layer ning vali vastavalt failid orto_2020.tif ja orto_1995.tif. Liigu kihtide juurde ja vaata nende erinevusi. Proovi ka lähedale suumida, et näha eraldiseisvaid piksleid. Rasteri pikslisuuruse vaatamiseks tee kihil paremklikk → Properties. Information from provider on kirjas Pixel size kui piksli küljepikkus meetrites. Pärast seda võib rasterkihid eemaldada. Selleks tee paremklikk → Remove layer.
Ortofotode kohta rohkem lugeda ja neid ka ise kaardiruutude kaupa allalaadida Geoportaalist.
Selleks, et kõik kihid välja paistaksid peaksid need ülevalt alla olema järjekorras kirikud, jõed, maakonnad. Andmete visualiseerisemiseks on meil punktide puhul kasutada värv, kuju ja suurus. Joonte ja alade puhul piirdume üldiselt värvi ja suurusega.
Muuda kihtide stiili nii et kirikud paistaksid selgelt välja, jõed oleksid sinised ja nähtavad ning maakonnad oleks ainult piirjooned. Lisa ka maakonnanimi.
Sümbolite muutmiseks tee kihil topeltkliki ja vaata, et avanenud aknas oleks vasakul servas valitud Symbology. Avanenud menüüs saab punkt- ja joonobjektidele valida värvi ja suurus või laiust. Pindobjektidel ehk aladel valige Fill all Simple fill asemel Outline: Simple line.
Lisa maakonnanimi valides samas menüüs vali vasakult Labels ning seal No labels asemel Single labels. Value alt vali MNIMI ja vajuta all paremal OK.
Harjus 1 tulemus
Kas see on hea visualiseerimine? Mis on hea, mis on puudu, mis on üleliigne?
Seo tabel kirikute arvust maakonnas maakondade kihiga ning värvi maakonnad vastavalt kirikute arvule.
Ava Exceli vms programmiga fail kirikud_maakonniti.csv. Nagu näha on tegu väga lihtsa andmestikuga. Ava sama fail QGISis:
Ühenda kultuurimälestiste tabel maakondade kihiga:
Kirikute tabel ühendatud maakondade kihiga
Värvi maakonnad vastavalt kirikute arvule
Harjutus 2 tulemus
Nagu varasemates loengutes nägime on olemas rohkelt aluskaarte, mida erinevateks rakendustes kasutatakse. Neid saab kasuta QGISis läbi pistikprogrmammide ehk Plugins või WMS- ja WFS-teenuste. Vastavalt web map service ja web feature service. WMS-teenuse läbi saab kasutada peaaegu kõiki Maa-ameti XGISis olevaid kihte. Täpsemalt sellest WMS teenuste lehel. Lisaks saab paljusid muid andmeid kogu maailmast. WMS-teenuse kaarte saab kasutada sisuliselt ainult visualiseerimiseks. Päringuid neid teha ei saa.
Lisa WMS-teenusest taustaks kaart:
Quickmap ja OSM
Lisa veebikaartide plugin. - Üleval servas Plugins → Manage and Install Plugins. Otsingusse kirjuta Quickmap. Vali QuickMapSercives ja installi see. Sulge aken. - Üleval servas Web → QuickMapServices → OSM → OSM standard. Nüüd on aluskaardiks OpenStreetMap. Proovi ka teisi kaarte. Nt Google.
Võid jätkata eelmise praktikumi QGIS projekti. Kihelkondade kiht on kujutab 1917. aasta seisu. Kihis võib olla mõningaid ebatäpsusi. Mälestiste kihis on kõik muinsuskaitse all olevad mälestised. Aladena tähistatud mälestistest on siin lihtsama käsitlemise huvides tehtud samuti punktid. Pärast avamist vaadake ka andmete atribuuttabeleid, et näha millist infot on nendega kaasas. Vorbuse uurimisala kasutame harjutuse käigus ja praege võib selle välja lülitada.
Kihi valimise abil saame luua valikust uue kihi või muuta valiku omadusi. Hetkel vaatame käsitsi valimise variante. Kaardil objektide valimiseks kliki kihtide paneelis kihil, millest soovid valida. Objekte saab valida kaardil kuju joonistades või määrates väärtused, mille põhjal valik teha. Proovime mõlemat! Valitud objektid muutuvad kollaseks.
Valimise tööriistad menüüribal
Vali kaardil kõik Saaremaa kihelkonnad ning salvesta need eraldi kihina tehes paremklikk → Export → Save Selected Features As. Formaadiks Geopackage ja vali sirvimise ikoonile klikkides kursuse kaustas andmete kaust. Anna kihile mõistlik nimi. Näiteks kihelkonnad_saaremaa või saaremaa_kihelkonnad.
Vali kaardil Liivimaa kubermangu kihelkonnad. Select Features By Value ja kubermangu tulpa kirjuta “Liivimaa” → Select Features → Close. Järgmistel kordadel vaatame ka keerulisemaid valikuid Select Features By Expression abil. Vali samamoodi kõik arheoloogia mälestised ja salvesta need eraldi kihina. Valiku tegemiseks vaata kihi atribuuttabelit.
Märkida tuleb vanalt topograafiliselt kaardilt uurimispiirkonna piires Tartust u 7 km kirdes asuva Vorbuse asula läheduses oleva Metsaküla küla suuremad teed ja talud, mida tänapäeval enam pole. Piirkonnas toimusid 1960.–70. aastate maaparandusega (uute põldude rajamisega) seoses mitmed ümberkorraldused.
Vorbuse piirkonna talud ja teed, mida tänapäeval enam pole
Lisa WMS-teenusest ajalooline topokaart:
Loo uued tühjad kihid talude ja teede märkimiseks
Märgi ajalooliselt kaardilt talud ja teed, mida tänapäeval enam pole Talud on topograafilisel kaardil tähistatud kandilise viirutatud alaga, millel asub must punkt, mis tähistab hoonet.
Märgi kihiga vorbuse_teed uurimispiirkonna piires need teed, mida tänapäevasel kaardil enam pole. Ära märgi väga väikseid või neid teid, mille asukoht või kurvilisus on ainult pisut muutunud.
Kui kaardiaknas on loodud sobiv lahendus, siis ekspordi see kaardina. Kaardi tegemiseks: